Türgi maiuspala ehk " Lukums " on ehk idamaise köögi, sealhulgas kalkuni, kõige iseloomulikum magustoit. See on peen delikatess, mille päritolu ulatub 1700. aastate lõppu Ottomani impeeriumisse. Sel põhjusel võib julgelt väita, et üks "kuninglikumaid" lukum-tüüpe on kindlasti "Saray" tüüpi lukum, mis türgi keelest otse tõlgituna tähendab "loss" või "kohus".
Lukuma on põhimõtteliselt lihtne maiustus, mis on valmistatud peamiselt suhkrust ja tärklisest. Traditsiooniline versioon on pehme, kerge konsistentsiga, sageli maitsestatud roosivee, sidruni või mastiksiga ning võib sisaldada pähkleid, näiteks pistaatsiapähkleid, kreeka pähkleid või sarapuupähkleid. Lucuma mitmekülgsus sellega aga ei lõpe – seda leidub sageli mitmete eksootiliste puuviljade maitsetes ja isegi kombineerituna šokolaadiga.
Idamaiste maiustuste valmistamise protsess on omaette kunst, sest selleks, et magustoit saavutaks soovitud konsistentsi, tuleb temperatuuridega manipuleerimisel olla väga ettevaatlik, et kõik koostisosad korralikult ja ühtlaselt sulaksid. Seejärel valatakse segu vormidesse, mille järel tuleb sellel veidi jahtuda. Hiljem lõigatakse lukum traditsiooniliselt väikesteks, maitsvateks kuubikukujulisteks tükkideks ja puistatakse tõenäoliselt üle tuhksuhkruga, mis mitte ainult ei rikasta selle maitset, vaid tagab ka selle, et tükid ei kleepu kokku. See hoolikas ettevalmistus annab tulemuseks pehme ja nätske magususe, millel on iseloomulik mahlasus.
Lisaks magustoiduomadustele on lucumal idamaises kultuuris ka sümboolne tähendus. See sobib suurepäraselt nii tee kui ka kohviga, täiendades teineteist. Lisaks iidsele vibutamise tavale on seda peetud ka külalislahkuse sümboliks. Sellepärast näete seda sageli pühadel, pulmades ja religioossetel üritustel.